Niisiis Orava kindlus. Pärast hommikusööki turnisime kohe kindluse värava taha ja saime sisse selle päeva esimese grupiga. Kahjuks olid ekskursioonid ainult slovaki keeles, seega osa infost läks kõrvust mööda. Osa sellepärast, et siseruumides olid igalpool ingliisikeelsed tekstid kaasalugemiseks. Kindlus oli võimas ja väga suurte kõrguste vahedega (sissepääsu ja kõrgeima torni tipu vahe oli minu andmetel üle 100m). Aga päris hea ülevaate sai slovakkide kunagisest elus-olust (mis oli muide tugevate Ungari mõjudega) ning Orava piirkonna ajaloost. 
See koht on kindlasti külastamist väärt, kuigi kuuma ilmaga on see paras katsumus. Õnneks oli tuur normaalses tempos (arvestas ka vanurite ja laste tempoga), seega väga hulluks ära ei kiskunud. Ma olen üsna kindel, et Orava on saanud nime kah sellest, et ükskõik kuhu lähed, siis peab ronima (ei ole ju võimalik, et see nimi POLE eesti keelest tulnud :)). Kui „maa peale” tagasi jõudsime, looklesid piletikassa ees pikad järjekorrad, seega soovitan minna võimalikult hommikul. Tegelikult selleks päevaks mingeid teisi vaatamisväärsuseid ei jagunudki. Välja arvatud muidugi Slovakkia loodus. Liuglesime vaikselt mägiteedel, käisime ühes väga mudase kaldaga, kuid mõnusalt jaheda veega mägijärves ujumas, võtsime päikest ja olesklesime niisama. Kui mööda serpentiine rahulikult sõita ja kinni pidada (et vaateid nautida) ja sõita ja kinni pidada, siis läheb päev üsna kiirelt. 
Õhtuks jõudsime Slovénskij Raj rahvusparki, kus pärast pisukest otsimist leidsime hotelli külakesest Mlnyky – Biele Vody. Täiesti tuttuus hotell (hoovis pandi alles kiva maha) ja väga normaalse hinnaga. See oli üks parimaid hotelle, kus reisi jooksul olime (toas oli nt lameekraan telkur, mis ida-Euroopa turistiklassi hotelli kohta on väike ime). Alumisel pildil on vaade Kõrg-Tatratele.
See koht on kindlasti külastamist väärt, kuigi kuuma ilmaga on see paras katsumus. Õnneks oli tuur normaalses tempos (arvestas ka vanurite ja laste tempoga), seega väga hulluks ära ei kiskunud. Ma olen üsna kindel, et Orava on saanud nime kah sellest, et ükskõik kuhu lähed, siis peab ronima (ei ole ju võimalik, et see nimi POLE eesti keelest tulnud :)). Kui „maa peale” tagasi jõudsime, looklesid piletikassa ees pikad järjekorrad, seega soovitan minna võimalikult hommikul. Tegelikult selleks päevaks mingeid teisi vaatamisväärsuseid ei jagunudki. Välja arvatud muidugi Slovakkia loodus. Liuglesime vaikselt mägiteedel, käisime ühes väga mudase kaldaga, kuid mõnusalt jaheda veega mägijärves ujumas, võtsime päikest ja olesklesime niisama. Kui mööda serpentiine rahulikult sõita ja kinni pidada (et vaateid nautida) ja sõita ja kinni pidada, siis läheb päev üsna kiirelt. 
Õhtuks jõudsime Slovénskij Raj rahvusparki, kus pärast pisukest otsimist leidsime hotelli külakesest Mlnyky – Biele Vody. Täiesti tuttuus hotell (hoovis pandi alles kiva maha) ja väga normaalse hinnaga. See oli üks parimaid hotelle, kus reisi jooksul olime (toas oli nt lameekraan telkur, mis ida-Euroopa turistiklassi hotelli kohta on väike ime). Alumisel pildil on vaade Kõrg-Tatratele. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar