12. päev - Austria

Hommik. Vihma sajab. Alustame teed Salzburgi suunas. Viinist välja sõitsime mööda kiirteed, kuid mõne aja päras keerasime sellelt maha ja suundusime mägedesse. Kuna mägede vahel ei ole just alternatiivseid marsruute väga palju, siis sõitsimegi külast külla, mäest üles mäest alla. Vahepeal tuli kõva padukat, kuid seda ainult mõnda aega. Temperatuur oli langenud naeruväärselt madalale (13-16 kraadi) ning austerlased olid ise kah segaduses. Mis toimub – augustikuu ja väljas peab käima paksude riietega?? Ja teatavasti puhkab enamus Lääne- Euroopast just augustis ja massiliselt. Selge oli see, et lähiajal kusagil mägijärves enam ujuda ei saa ja päikest võtta samuti mitte. Arvestades seda, et eelmised poolteist nädalat oli metsik kuumus, siis selline ilma vaheldumine oli ikka üsna suur üllatus. Ja see ei tulnud mägedest – ka Ungari, Tsehhi ja Poola ilm oli selleks ajaks samasugune (Eestis aga lõõskas muide päike).
Niisiis mäest üles mäest alla. Hoolimata udusest ilmast (ca 12-ks oli suurem vihm läbi) oli elamus võimas. Metsik, mägine loodus, kohati mattunud pilvede sisse. Autosid tuli vastu vast 4-5 tükki tunnis, nigu oleks kuhugi tsivilisatsiooni äärealadele sattunud (kuigi olime Austria Alpides, turismi tipphooajal). Aga pean üle kordama – loodus oli VÕIMAS. Tihtipeale pidasime kinni ja vaatasime tee äärest kõrgustesse tungivaid kaljusid (metsaga kaetud), tee ääres looklevat kiiret mägijõge ja kohalike külade iseloomulikku arhitektuuri (alpimajakesed). Ja kuna oli tegemist kohaliku tähtsusega teega, siis oli tõusud võimsad (võrreldes näiteks Slovakkia või Itaalia mägedega) ja tunneleid üsna vähe. Auto pani ikka korralikult proovile. Loomulikult oleks selge ilmaga vaated olnud veelgi vägevamad, kuid selline udune ilm ja inimeste puudus tegi keskkonna isegi veidi müstiliseks.
Ja ega me sellel päeval muud ei teinudki kui sõitsime ja vahtisime. Vahepeal jalutasime ja vahtisime ja siis jälle sõitsime ja vahtisime. Õhtuks jõudsime Sankt-Johanni mägikülla kõrgalpides. Veidi otsimist ja leidsime ühele vanapaarikesele kuuluva pansioni (alpimajakeses), kus meil 50 öiro eest ulualust ja hommikul süüa pakuti. Jalutasime veel õhtul seal veits ringi ning kui tibutama hakkas, kobisime tuppa ära. Väga rahustav ja iisi päev oli.

Kommentaare ei ole: